Advendiajaga algab tähtpäevade ja sündmuste ring, mida kutsutakse kirikuaastaks. Advendiaeg on ootuse aeg enne jõule ja tähendab "saabumist".
Advendiaja tähistamisega seotud kombed on seotud ootamisega. Meisterdatakse kuuseokstest advendipärg nelja küünlaga, millega kaunistatakse söögilauda.
Küünlad süüdatakse õhtusöögi ajal - igal nädalal põleb üks küünal rohkem.
Advendipärjal ei ole algust ega lõppu. Nii sümboliseerib see jumala olemasolu igavesest ajast igavesti.
Ka igihaljad kuuseoksad, millest pärg valmistatakse on jumala kestvuse ja muutumatuse sümboliks. Roheline on rõõmus ja särav värv. See on lootuse värv - me ootame ja igatseme millegi tulemist ja usume, et see, mida me ootame saabub. Nii sümboliseerib advendipärja rohelus advendiaega kui lootuse aega.
Usklikud inimesed ootasid kunagi, et tuleb nende päästja.See ootus kestis kaua aega. Advendipärjal süüdatud küünlad sümboliseerivad seda ootust.Mõnikord meisterdavad lapsed advendimajad, millel on sama palju aknaid kui advendiajas päevi. Iga päev võib ühe akna avada ja selle taha on peidetud pildike jõulude tulemisest. Advendiaeg ja küünalde läitmine valmistavad meid ette jõuluööks, mil kristlik maailm tähistab Jumala Poja sündimist jõululapsena Petlemma linnas. Päkapikke ja jõuluvana tema sündimise ajal Petlemmas keegi ei kohanud, küllaga kolme kuningat, kes tõid vastsündinule kingituseks kulda, viirukit ja mürri.Advendiküünlaid süütame ootuses, et valguse suurenedes taganeb pimedus, külmusja kurjus nii looduses, kui ka meie südametes ja inimsuhetes. Esimese advendiküünla süütamisest tekib nõrk valgus. Teisel advendil süütame esimese küünla kõrvale teise ning valgus ja soojus suureneb. Mida lähemale jõuludele, seda enam on valgust,rahu ja rõõmu. Jõuluööl särab kõikjal üle maa sadu ja tuhandeid küünlaid.
